Kategooria Põlluinfo

Hernekärsakad ja maakirbud

“Ära kutsu kurja karja!” – ehk nii, kui “sõpradest” juttu oli, nii nad ka põllul kohal on. Tartumaal oapõllul, mis külvatud 15. aprillil ja taimed on nüüdseks tärkamas, kahjuks küll ebaühtlaselt, ei pidanud aga hernekärsakate kahjustuse leidmiseks väga pingutama ning… Jätka lugemist →

Hernes ja uba – ebaühtlane tärkamine, oodata hernekärsakate kahjustust

Selle aasta kevadiste eripärade tulemusel on herne- ja oakülve tehtud põhimõtteliselt kuu aega – esimeste külvidega alustati umbes 9.-10. aprilli paiku ning viimastega lõpetati alles mai esimesel dekaadil. Sõltumata külviajast on hetkel tärkamine ikkagi suhteliselt ebaühtlane ja ilusaid külviridasid, kus… Jätka lugemist →

Talirapsipõllud – hiilamardikad, kasvureguleerimine

Nüüd saab siis öelda, et esimesed “sõbrad” hiilamardikad on talirapsipõldudel kohal, nähtud on ka varre-peitkärsakaid. Mõni aeg tagasi, kui ka ilm oli pisut soojem, võis samuti leida putukaid, kuid tundub, et nüüd koos soojusega hakkab neid põldudele kogunema rohkem, seega… Jätka lugemist →

Mahekaera puhtimine

  Seemnete eeltöötlemine puhtimise näol on ka maheviljeluses kasutusel ja peamiselt selleks, et soodustada taimede ühtlast tärkamist ja juurekava arengut. Mahekaera seemnete puhtimiseks kasutati Viljandimaa ettevõttes sel kevadel erinevaid kombinatsioone järgnevatest: EM (efektiivsed mikroorganismid), Raskila (ehk vedeldatud kanasõnnik), IlsaDrip (aminohapped),… Jätka lugemist →

Kuidas hirmutada hanesid?

  Haned teevad põllumeeste elu keeruliseks igalpool Eestis ning nende hirmutamine on omaette ülesanne. Kasutatakse mitmesuguseid levinud vahendeid, nagu posti külge seotud kile, tuules keerlevad “kotkasilmad” või lendlevad “röövlinnud”. Kõigi nende puhul on toimiv ja efektiivne aeg ikkagi suhteliselt lühike,… Jätka lugemist →

Rapsi külmakahjustused – sordivõrdlus

Kõik talirapsipõllud said möödunud nädala öökülmadega vähemal või rohkemal määral kahjustada. Peamiselt on põldude üldtoon muutunud heledamaks, sest taimede roseti keskelt on taimed tooni muutnud. Samuti on kõikjal näha ka lillakaks-purpurseks muutunud rosetilehti ja kahjuks ka õienuppe. Kuigi õienuppude külmakahjustus… Jätka lugemist →

Kahjustused ei hüüa tulles…

Selle aasta kevad oma eripärade ja keerukusega üllatab jätkuvalt. Öökülmad on küll möödunud, aga nagu ka juba varasemalt on teemaks olnud, taimede stressitase on veel jätkuvalt kõrge ja hetkel soojade ilmadega käib pigem taastumisprotsess. Kõige rohkem imestama panev leid täna… Jätka lugemist →

Pritsimised – mida, millal, kuidas?!

Soe nädalavahetus andis võimaluse taimedel pisut kosuda ja taastuda, nüüd on õige aeg hakata neid turgutama, toetama ja mitmelgi juhul võiks öelda, et ka päästma. Kõikide kultuuride pritsimised jooksevad paljudel ühte aega, seega otsuste tegemine, mida, millal ja kuidas teha,… Jätka lugemist →

Nädala lõpp Kagu-Eesti põldudel

Nüüd, kui ring Eestimaale on peaaegu 100%-liselt peale tehtud, saab jällegi korrata ja erakordset kevadet imestada, et ei mäleta varasemast sellist kevadet, kui mai keskpaigaks pole taliviljade taimede kasvus ja arengus ning ka suviviljade külvamistega põhjapoolsel ja lõunapoolsel Eestil erilist… Jätka lugemist →

« Vanemad postitused Uuemad postitused »

© 2025 agronoom.ee — Ehitatud WordPress platvormile

Teema autor Anders NorenÜles ↑